Untitled

Täna õhtul oli meil praeguseks veel Kunmingi jäänud sõpradega väikene kogunemine minu viimase õhtu puhul. Läksime ühte korea restorani ja siis ühte kohvik/baari istuma. Olen nüüd, kella 2 paiku hommikul kodus tagasi ja ei viitsi veel magama minna, sest iga hetkega tiksub ju vähemaks võimalust veel Kunmingis olla. Kummaline oli öelda viimast korda head aega kõigi nende inimestega, kellega viimase aasta ninapidi koos veetsime. Loodetavasti õnnestub vähemalt mõnedega neist veel kunagi kohtuda.

Tulin täna varahommikul jalutades rongijaamast tagasi, ning nägin oma kodu lähedal asfaldil sellist joonistust. Ma ei tea, kellele oli tulnud mõte joonistada kõnniteele läbipaistev Mona Lisa, aga lahe igaljuhul.

Olen nüüd juba eilsest varahommikust tagasi olnud, ning juba vähem kui 24 tunni pärast olen siit linnast läinud. Uskumatu kui kiiresti kogu see aeg ikkagi on läinud. Reisi viimased kaks päeva veetsin Dali-s, mis on siiski Yunnani kõige lahedam koht ilmselt. Panen siis ka ülesse oma viimasel kahel päeval tehtud pildid Dali-st.

Neljapäeva hommikul võtsime rattad ja läksime Erhai äärde ratastega sõitma, nii nagu ma ka eelmine kord tegin, kui ma Dali-s olin. Tahtsime leide kohta, kus ujuda, aga me ei leidnud kahjuks eriti head kohta, provisime natuke ujuda ühes kohas, aga seal olid hästi palju vetikaid, mistõttu ei olnud just eriti võimalik seda teha. Siiski oli tore niisama jälle selles imeilusas kohas ringi sõita. Erhai järva äärne piirkond on ilmselt üks ilusamaid kohti, mida ma Hiinas üldse näinud olen. Nägime seal ka mõningaid kohalikke inimesi veest korjamas mingeid vetikaid, mida nad ilmselt söövad.

Kolmapäeva homikul hakkasime Baishuitai poolt tagasi liikuma, ning pidime bussis loksuma tervelt 6 tundi, enne kui jõudsime tagasi Lijiangi. Me peatusime seal vaid hästi lühidalt, et veidike süüa ja oma pagas võtta, mille me matkamise ajaks olime sinna jätnud. Edasi läks teekond hääletades Dali poole, kus ma varem olen juba käinud ja millest ma ka olen kirjutanud. Kuna Alenkal oli vaja juba reedel tagasi olla Kunmingis, siis otsustasime minna tagasi Dali-sse, mis on Kunmingile lähemal, et seal veel üks päev veeta, enne kui ta ära läheb. Saime päris kiiresti auto peale ja paari tundi hiljem olimegi juba Dali-s. Ülevalpool siis veel paar viimast pilti Lijiangist.

Sain baishuitai külas pildi ka kahest lahedat vanamehest, kes muudkui aga istusid oma koduvärava eest ja olid hästi sõbralikud. Lisaks ka oli meie külalistemaja hoovis õunapuu, mille all olid ka mõningad valminud õunad. See oli esimene kord peale Hiina tulekut kui ma sain süüa otse puu alt korjatud tasuta puuvilju, ja need olid imehead!

Jõudsime raja lõppu kuskil poole kahe paiku teisel päeval ning võtsime siis bussi edasi sellise koha poole nagu Baishuitai, mis tähendab umbes valge vee terrassid või midagi sellist. See oli üsna kaugel, kuskil kahe tunnise bussisõidu kaugusel sealt kus me olime, ja paraku ei olnud see koht eriti väärt minemist. Ideaalis peaks olema siis tegu koskedega, mis on kivist aja jooksul välja kujunenud voolava vee mõjul, ja mis peaks olema Lijiangi piirkonnas elavale Naxi rahvusele eriti püha paik. Algselt seal ilmselt võis ollagi mõned sellised terrassi moodi kosed, aga sinna minnes oli üsna ilmne, et neid on tsemendi või millegi sellisega kenamaks muudetud, ja lisaks see vesi mis seal sees oli, oli kunstlikult puhastatud, et see nii ilus ja puhas oli. Esimesel kahel pildil on näha neid koskesid, mis siis peaks turistidele huvi pakkuma, ning kahe järgmise peal on neist nagute eemal olevad, mis juba ei ole enam nii puhta veega. Põhimõtteliselt on tegu lihtsalt ühe kohaga, kuhu Hiina turistid tulevad pilti tegema. Õnneks hiilisime me Alenkaga pileti ostmisest mööda, ja otsisime koha, kus kõrvalt sisse minna, sest see koht küll nüüd 30 kuaid väärt ei olnud. Aga see eest oli tegu eriti väikese ja armsa maakülakesega, kus oli hea õhk ja niisama mõnus olla, seega ei kahetsenud me eriti seda, et sinna läksime.

Teisel päeval nägime tee peal ka mõningaid lahedaid kitsesid.

selline vaade avanes mulle matka teisel päeva hommikul hosteli terrassilt

Tee peale jäi ka taevaaluse esimene tualett, ehk siis üks välipeldik, mis oli ehitatud nii, et seestpoolt avanes kena vaade mägedele.